Hommik...minu jaoks on hommik kell 10.00. Vaatamata pidevatele katsetele voodist varem välja saada olen teki sees keras. Veel parem koos koeraga keras...külili, selili...ükskõik, mis moodi...aga voodis.
Minu jaoks oli täna teistsugune päev. Tunne on kuidagi teistsugune. Sügis?
Toimetasin hommikupooliku kodus. Poeskäimine koos Humana tiiruga. Minu jaoks on kaltsukas käimine millegi tegemine, kodust välja saamine, tegevus omaette, mis ei pea alati lõppema mingi ostuga.
Koju tagasi jõudes koristasin kodu, voodipesu pessu ja sättisin metsa mustikale.
Mustikal olen käinud peaaegu iga sügis. Minu jaoks on korjetegevus isegi teraapiline. Vaikus, mida oskan hinnata. Seekord võtsin kaasa koera. Eks temal oli ka põnev ringi ukerdada kuigi minu tegevusele ta kaasa ei aidanud.
Autoga mustikale sõites jõudis mulle jälle kohale kui väga ma tahaks maal elada. Mõnikord tundub see nii reaalne. Metsas toimetades ei mõtle sellele, et varsti tuleb autoga koju sõita, koeratoit on otsas ja muud igapäevased teemad. Sel hetkel metsas olles unustan ma ennast ja ainuke mõte on kõik mustikad ämbrisse koguda...
No comments:
Post a Comment